Kohtle oma sõpru nagu oma piltegi, paiguta nad oma parimasse valgusse.

Me oleme alati koos, nii heas kui halvas. Me naerame, me nutame. Me karjume, me vaikime. Me jookseme, me kõnnime, kuid ... 

     ... Me ei armasta üksteist mitte üksnes sellepärast, kes me oleme, vaid seepärast, kes me üksteise seltsis oleme. Me ei armasta üksteist mitte üksnes sellepärast, kuhu me jõudnud oleme, vaid ka sellepärast, kuhu me koos jõudnud oleme. Me armastame üksteist sellepärast, et me oleme teinud rohkem kui mistahes õpetus, et üksteist paremaks muuta, ja me oleme teinud rohkem kui mistahes saatus, et meid õnnelikeks muuta. Me oleme teinud seda ainsagi puudutuseta, ainsagi sõnata, ainsagi viipeta. Me oleme teinud seda, olles meie ise. Võib-olla sõbraks olemine just seda tähendabki. :P

     Me oleme sõbrad, kes ei ela üksnes harmooniliselt, nagu mõned ütlevad, vaid meloodiliselt.